Need imetoredad kaks tiipu testil !

Gabrieliga igalpool käies, hakkasime me arutama ja unistama, millist kodu me endale tahame, mitu last jne. Meie vahel ei olnud põhimõtteliselt veel midagist tõsist, kui me nendest asjadest rääkisime. Lihtsalt oli meil vaja jututeemat, kui kuhugi kaugele koos sõitsime. Teel Pärnusse nägime väga palju toonekurgesid, kas lendamas või lihtsalt põllu peal jalutamas. Siis sai  ka sel teemal naljatatud, et nüüd tuleb lapsi tegema hakata. Lõpuks me siis otsusasimegi, et meil piisavalt vanust ja klapp tundus ka me vahel vägev olevat, et võikski pere planeerimise käsile võtta. Räägitud  ja otsustatud ja vähem kui kuu aja pärast sain ma rasedustestile need kaks imetoredat kriipsu. Päris pikalt oli mul raske uskuda, et kas tõesti ma olen rase ja seoses sellega on mu sahtli põhjas vist oma viis testi kahe kriipsuga.

Gabrieliga kohtumine!

Gabrieliga kohtusin esimest korda 4 jaanuar 2011, kuigi me olime aastaid tagasi suhelnud msnis. Ma arvan, et ta sinna sai kuskilt jutukast, kui ma õieti mäletan :) Niisiis detsembrikuus 2010 aasta, see oli vahetult enne aastavahetust, kui ta otsustas minuga suhtlema hakata. Leppisime siis kokku, et näeme teineteist jaanuari alguses. Mäletan väga hästi, kui ta  tahtis minu maja juurde tulla autoga, kuigi ta elas kõrvaltänavas. Sellest ajast alates hakkasime siis pidevalt kohtuma, minu koeraga (kelle pidin olude sunnil ära andma) jalutamas käima ja siis jõime päris tihti ka  teed minu juures hilistundideni...

Suvel 2011 käisime koos igalpool, nii võrtsjärve ääres, kui sai ka ära käidud koos hiiumaal, mis oli väga  lahe ja meeldejääv  reis. Põhimõtteliselt oli see proovikivi, kuidas me saame läbi 3 päeva ninapidi olles. Jõudsime sealt tagasi Viljandisse ja kõik oli super nagu sinna minnes.